Kriminaalloo „Kuldse medaljoni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood“ tegevus viib lugeja 1829. aasta juulikuusse ja mitmesse mõisa, kirikusse ja pastoraati kunagises Haljala kihelkonnas. Osa mõisu on unustusehõlma vajunud, teised püsivad uhkelt.

Kriminaalne liin on puhtalt autori väljamõeldis, kuid teosesse on põimitud ka mitmeid sündmusi, mis neis mõisates toona tegelikult juhtusid. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele.

Põnev ja ettearvamatute pööretega sündmustik algab Kavastu mõisa suveballil, kus enne oma esinemist sureb segastel asjaoludel lauljanna Anna Maria Engelhart. Kuigi selline õnnetu surm on omal ajal tõesti ühes Eesti mõisas aset leidnud, ei kahtlustatud toona juhtunus midagi kriminaalset. Raamatus hakkab arvatavat mõrva uurima Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, kes on kohaliku meeskohtu eesistuja. Teda aitavad Annikvere südikas mõisapreili Maria Juliana von Nottbeck ning Sagadi mõisavalitseja Gerhard Wagner, kes on Focki ülikoolikaaslane ja hea sõber. Enne kui süüdlane paljastatud saab, lisandub veel mitu kahtlast surmajuhtumit.

„Kuldse medaljoni mõistatus“ on mõtteline järg autori samade peategelastega debüütromaanile „Risti soldati mõistatus“.