Lund muudkui sajab, rasket veesegust lumeloppa, mis maha kõnniteele jõudes kohe sulamist alustab. Lill peatub kadunud inimeste tahvli ees, hirmus, et võiks lörtsise klaasi taha paigutatud fotodelt leida oma isa – endise hinnatud maalikunstniku.

„Keedetud hirvede aeg“ on pilguheit ajastusse, mida varjutavad stagnatsioon ja kõhedad minevikusündmused, kus hingerahu üle valitseb hirm ning selget pilku katab ebamäärasuse hägu. Romaani fookuses on kolme peategelase maailma- ja kunstitunnetus, eelkõige noore neiu Lill Aruvee kujunemislugu ja eneseotsingud. Kujundirohke jutustamisstiil ja poeetilised vaated erisugustesse siseilmadesse pakuvad lugejale võimaluse nii nukraks äratundmiseks kui vaikseks muigamiseks.