Ühel päeval leidis tuul kaotatud kirja. Vihm oli kustutanud ümbrikult kõik nimed. Aga kirjas seisid imeilusad sõnad: „Ma armastan sind.“ Tuul lennutas kirja kõrgele-kõrgele üles ja puhus siis minema, et kiri leiaks üles õige koha, kus teda oodatakse. Kuid tuul ei osanud aimatagi, et kiri maandub otse pähe Härra Kassile, kes elas üksi ja oli alati pahuras tujus. Kas tõesti alati? Võibolla suudavad kaunid sõnad tema elu muuta?